Ajavaim. Hingamise kiige | KOOLIBRI
Switch to English version

Menyy
  Esileht
  - Uus!
  - Plaanis
  - Ilmumas
  - Metoodilist
  Firmast
  - Esindused ja ladu
  - Kontakt
  - Tagasikaja
  POOD
  Õppekavad
  E-TELLIMINE
  KATALOOGID
  TELLIMISLEHED
  KURSUSED
  Sügistuur
    























     
 
 
Ajavaim. Hingamise kiige
 
 Herta Müller
 
 
 
Lehekülgede arv: 240 lk
Värviskeem: m-v
Formaat: 14,3 x 21,5
Köide: kõva kaas
Ilmumisinfo: Ilmunud 2010
ISBN: 9789985026366
Kood: 5812
Hind koolidele: 12.14 + 9% km = 13.23 EUR

Koolibri ladu
Pärnu esindus
Jõhvi esindus
Tartu esindus
Rahva Raamat
Apollox
 

Koolibri ilukirjandussari Ajavaim on jõudnud teise raamatuni. Vastukaaluks kevadel ilmunud pungiajastu manifestile, Irvine Welshi “Trainspottingule”, jõuab nüüd lugejateni teos veidi teisest kaanonist, Nobeli kirjanduspreemia värskeima laureaadi Herta Mülleri 2009. aastal ilmunud romaan “Hingamise kiige”.

1953. aastal Rumeenias sündinud ja praegu Berliinis elaval saksa kirjanikul Herta Mülleril on selja taga juba ligi kolmekümneaastane loomepõlv, kuid laialdase tuntuseni jõudis ta just viimati ilmunud “Hingamise kiigega”, mis mängis olulist rolli ka tema nimetamisel Nobeli preemia laureaadiks.
Suurepärases nüüdisaegses proosastiilis, milles iga sõna muutub omaette poeetiliseks sümboliks, kõneleb Herta Müller tõsielust inspireeritud loo Teises maailmasõjas stalinistliku režiimi poolt represseeritud Transilvaania (Siebenbürgeni) sakslasest Leopold Aubergist, kes veetis viis aastat Gulagi vangilaagris. Sügava osavõtlikkusega kirjeldab autor seitsmeteistkümneaastase noormehe hirme ja änge, mis vaevasid teda oma vähest vara grammofonikohvrisse pakkides, loomavagunisse astudes ja laagri troostituse keskel elades. Tavapäraste koonduslaagristseenide asemel annab Herta Müller edasi just esmapilgul lausa tähtsusetutena tunduvaid detaile ja pisikesi seiku, mis ometi õõnestavad vangide inimväärikust ja tuimastavad neid järk-järgult võimukandjate kontrolli all.

Küllap suudab autor selle raamatuga lugejaid jahmatada mitte niivõrd jõhkruste kui just psühholoogiliste nüanssidega. Raamat põhineb teise Transilvaania saksa soost kirjaniku Oskar Pastiori ja paljude tema kaasmaalaste, sealhulgas Herta Mülleri ema mälestustel.